Häälik 

Tuletame meelde , mis on täis-ja kaashäälikud, millised neist on helilised, millised helitud. Meeldetuletuseks on allolev tabel. 

Et vahet teha, missugune häälik on täis- ja kaashäälik, missugused neist on helilised, missugused helitud, proovi MÄNGU 1.

HÄÄLIKUÜHEND

Häälikuühendi moodustavad kaks või enam erinevat kõrvuti asetsevat täis- või kaashäälikut. Näiteks: varsti, vantsivad, laine, laul. Proovi MÄNGU 2.  



KAASHÄÄLIKUÜHENDI REEGEL 

Kaashäälikuühendis kirjutatakse kõik tähed ühekordselt
Näiteks:  linlane, metalne, usjas, kinkis. (Proovi MÄNGE 3 ja 4)



KAASHÄÄLIKUÜHENDI REEGLI ERANDID
Häälikuühendis võib mõne tähe kirjutada kahekordselt:

• liitsõnades (Proovi MÄNGE 5 ja 6)
  

          N: allkiri, metallplaat, klapptool

• rõhuliite- gi ja -ki ees. Tuleb meeles pidada, et helitute häälikute kõrvale kirjutatakse -ki ja heliliste kõrvale -ki. (Proovi MÄNGE 7, 8 ja 9)
  

         N: kasski, vanngi, luttki, pallgi

• kui liide algab sama kaashäälikuga, millega lõpeb sõnatüvi (korall + lane= koralllane), siis ei kao sõnast ükski täht. (Proovi MÄNGU 10)
  

         N: keskkond, komplekssed, õhkkond, portugallane, modernne, suveräänne,                          komplekssed

• l, m, n, r järel olev s kirjutatakse kahe tähega, kui ei järgne kaashäälikut. (Proovi MÄNGU 11)

        N: valss, kurss, avanss, kirss, seanss

Pane tähele!
Kuigi reeglina kirjutatakse eesti keeles  helitute häälikute kõrvale k, p, t, võib ka siin ette tulla erandeid.

Helitu hääliku kõrval võib olla g, b, d

• liitsõnades (umbkaudu, kingsepp, raudtee)
  
• liite ees (jalgsi, õudsed, kodakondsus)
  
• sama sõna erinevates muutevormides (leidma-leidsin, moodne-moodsad, kärbes-kärbsed) (Proovi MÄNGU 12)
  
• võõrsõnades (anekdoot, vodka, röntgen, gangster) (Proovi MÄNGU 13)